Hello-hello
Tell me Estonia, how you doin´? Well everything is going just fine. Weather is really sweet, work is good, we have a pretty nice place to live and generally we have no problems at all.
Igastahes midagi sellist jah, ise ei saa ka aru mida ma just kirjutasin. Oleme nüüd otsaga Margaretis. Paar päeva tagasi jätsime Gingini, Regans Fordi ja Fini oliividega hüvasti, firma kus töötame jäi aga samaks. Sai seal kõvasti kõvasti tööd tehtud, raha igale poole raisatud, ringi mütatud ja palju töökaaslastega terrassil õlut joodud. Elasime superkohas, mis nägi välja nagu hotell (ma ei ütle palju me maksime selle eest... 50 krooni öö). Oma telekas, vannituba wc, külmkapp ja hästi suur peegel (seal möödus minu suurem osa ajast). Peale kõvat tööperioodi oliivipõllul sai aga töö otsa ning firma otsustas meid edasi palgal hoida ning kutsus meid Margaret Riverisse tööle. Nii me sõitsimegi pea 400 km põhjapoole kartuses, et ilmad on siin palju külmemad kui seal üleval. Pettumus oli aga suur, kui temperatuur on sama, kuid õhk on palju niiskem.
Kõik, rohkem tegelt ei oskagi midagi kirjutada. Tegelikult töö on natuke teistsugusem, mina sõidan traktoriga ning Diana .. em ma ei saandki aru mida ta täpselt teeb, jäi kõrvu murutrimmer ning viinamarjad. Töökaaslased on uued, eks näis kui toredad ja huvitavad nad on.
Me oleme tegelikult kõige sitemad seljakoti reisijad üldse. Kui teised kolivad kusagile põllule oma telkidega ning söövad konserve, siis me otsustasime rentida paariks päevaks oma maja ning süüa kõige suuremaid lihatükke. Eks me kunagi kahetseme, kui töötud ja rahatud oleme aga me elame ainult ühe korra. Nüüdseks kolisime ikkagi päkkpäkkerite hostelisse... Seljakotte meil ei ole, on suured kohvrid (üks nendest on roosa, Palju õnne Ivi!!!). Träni on nii palju, et lisaks kohvritele on palju pappkaste (õnneks jälle autosse mahub palju) täis sellist kraami mida korra vist ainult vaja on läinud. Dianal on 6 paari kontsakingi kaasas! Ei kujutaks ettegi kui peaks oma kummikud, vihmakeebi ja tööjoped ka kohvrisse ära mahutama kingade kõrvale. Enivei, küll paremaks läheb.
Ma ei tea, kas Eesti jookseb noortest tühjaks, kuid igale poole, kuhu me satume, näeme ja kuuleme ainult eestikeelt ja eestlasi. Ju siis teil on seal asjad nii halvad,, et...
Diana vast lisab ka enda poolse kommentaari või lühikokkuvõtte, kui ta linnast tagasi jõuab. Seal peaks mingit suuremat sorti peoõhtu täna olema.
A muideks mõtlesin, et õpetan talle, kuidas rannas ja liivaluidetes 4veolisega sõita tuleb. Enne seda sai autole alla pandud 32tollised suure mustriga maastikurehvid. Kokkuvõttes lõppes sellega, et jäime randa kinni ning tuli puksiir kutsuda(kes istus autosse ja sõitsis sellega praktiliselt 2 minutiga välja). Kõige kallim õppetund mis me oleme kunagi maksnud. Igastahes ärge kartke vett, sest seal on liiv palju tihkem ning auto ei vaju sisse. Kui palju maksta tuli, ei ütle. Liivaluidete sees sai ta jälle superhästi hakkama.
Hällo-viin-apudeli pidu oli meil ka. Kõik meie maja elanikud riietusid imelikesse kostüümidesse ning istusid pool ööd üleval ja ajasid juttu. Diana oli kurat/vampiir ja mina olin Vombat (saladus).
Kes pilte tahab vaadata, siis uurige Okutist Diana profiili alt.
Tsau olge tublid,
Imre
